Keri sisuni

Töötlusahel

Joonised näitavad MULD2 töötlusahela samme ja nende sõltuvusi. Allikas: muld2_pipeline.drawio. Täissuuruses pildi avamiseks klõpsa sellel.

Ülevaade

Üks ahel: transform → geofix → assemble → turba lagunemine → rasterize. Lõpptooted (mv_mullakaart_parsed.gpkg, .fgb, rasters/) kirjutavad ainult peat-decay, gpkg-to-fgb ja rasterize-l1; kõik varasem on vahetulemus kaustas work/ (integration/run_layout.py). pixi run run-pipeline teeb kõik sammud järjest; GitLab CI-s (karula) on need käsitsi käivitatavad tööd transform, peat-decay, rasterise-l1 ja publish-s3. Joonistel turba lagunemist veel pole. Ülevaade

1 · transform (Dask)

transform

1b · geofix (primmideta turvasmullad)

geofix

2 · assemble

assemble

3 · turba lagunemine

Ahela tavaline samm assemble ja rasterize vahel. Loeb assemble'i baaskaarti (work/3_assemble/, vahetulemus, seda ei kirjutata üle) ja kirjutab lõpliku kaardi mv_mullakaart_parsed.gpkg, mida loevad rastrid, FlatGeobuf, ekspordid ja PostGIS. Kood: integration/peat_decay/.

  1. peat-subset: turvasmulla polügoonid < 30 cm jääkturba maski lähedal koos naabritega, sõltumatute tükkidena.
  2. peat-clip-all: QGIS mudel (peat_clipping_qgis/*.model3, CWL, muld2-qgis konteiner) lõikab polügoonid maski järgi, tükk tüki haaval; kus mudel ei õnnestu, jääb baasgeomeetria (peat_clip = model_failed).
  3. peat-clip-assemble: uued tükid saavad uue UUID (parent_unique_id = baaskaardi id), igale tükile arvutatakse jääkturvas (mediaan) ja maakasutus (haritav / looduslik).
  4. peat-decay: Tarn → lõimis t₃; turbakihi tüsedus vähendatakse jääkturbani, modelleeritud sügavused alati, lõimise valem ja Z1–Z4 ainult kui valemis on tüsedus (t₃40/l → t₃15/l), kadunud kiht jääb t 0 cm-ga; muutumismaatriks (matrix.py) haritaval maal, nt M’’ 20 cm jääkturbaga → G1; siffer, WRB ja lõimise veerud arvutatakse muudetud tükkidele uuesti.

Iga muudatus on veerus fix_applied ja kihis decay_log. Kõik turba lagunemise lisatud veerud: väljade viide, turba lagunemine.

turba lagunemine

Ulatus: ainult siffer_1 ja Loimis1

Turba lagunemine muudab ainult esimest mullaüksust ja Loimis1 valemit. Muutumismaatriks muudab välja siffer_1; liitsifri siffer_2–siffer_4 jäävad kaardistatud kujule. Turbakihid kaotavad tüsedust ainult Loimis1-s (loimis1, Z1–Z4, z1_model–zmx_model); Loimis2 (lm2_ veerud) ja huumus säilitavad baaskaardi väärtused ning kui kadu ulatub huumuse turbani, see ainult märgitakse (77:huumus_peat_check). Sama kehtib reegli Tarn → t₃ ja modelleeritud sügavustes primmide järgi võetud turbakihi tüseduse kohta (assemble); ka rastrid tehakse Loimis1 põhjal. siffer_2–siffer_4 loetakse ainult ühes kohas: kas jääkturba raster katab tüki (peat_modelled, R, S, M või AM ükskõik millises üksuses). Erand: geofix lisab primmid igale primmideta turvasmulla üksusele sifris (DG;M → DG;M’), tüsedus võetakse Loimis1 kihtidest.

4 · rasterize (vertikaalne kaalumine)

Lõpliku kaardi (pärast turba lagunemist) liiv, tolm, savi ja kivisus keskmistatakse sügavusvahemike kaupa (0–10 … 100–200 cm), kaaluks kihtide paksused z1_model–z4_model järgi, kuni zmx_model. Rastrivõrk 10 m (est_ref_grid_500m_buffer_2025.tif).

Väärtuste tähendus:

  • turba- ja huumuskihid (LXTYPE PEAT/HUMUS): mineraalset peenmulda pole, liiv/tolm/savi = 0 % kihi paksuse ulatuses. Summa < 100 näitab orgaanilist osa vahemikus; turvas ja selle lagunemine on ülemistes vahemikes nähtav;
  • 0 cm kiht (täielikult lagunenud turvas, t₃0/l) ei saa kaalu, alumine kiht algab 0 cm-st;
  • GRAVELS-kihid: peenmuld teadmata, jäetakse vahele nagu varem;
  • vahemikus pole kihti (alla zmx_model): NoData (-9999), mitte 0.

rasterize

5 · Parandused: tehtud ja lahtised

Osa parandusi ei saa teha väljapõhiste parseritega, sest need vajavad üksiku polügooni väärtust, mitut atribuuti korraga või geomeetriat. Allolev loetelu näitab, kus need parandused töötlusahelas asuvad (seis 2026-10-08, arvud 2026-10-07 töötlusest). Iga sel viisil muudetud polügoon on märgitud veerus fix_applied ning geofix-sammu otsused on väljund-GeoPackage'i kihis geofix_log.

Tehtud on järgmised parandused:

  • polügoonipõhised atribuudiparandused uuid järgi: algsed Siffer ja Loimis1 väärtused asendatakse unique_id alusel tabelist uid_fixes_2026.csv transform-sammu alguses, enne parandusreegleid ja parsereid (83 polügooni, lõimise ja primmide ülevaatustest);
  • primmideta turvasmullad (AM, M, S, R), mille lõimise valemis on turbakihi tüsedus: primmid määratakse sammus 1b · geofix tüseduse järgi, 30–50 cm annab ’, 50–100 cm ’’ ja üle 100 cm ’’’ (63 polügooni);
  • primmideta turvasmullad, mis on väiksemad kui 0,3 ha ja mille turbakihi tüsedust ei ole kirjeldatud (R, M, S „augud“): polügoon liidetakse sammus 1b · geofix turvasmullast naaberpolügooniga (60 polügooni), muul juhul saab see ühe primmi ja geomeetria ei muutu (6 596 polügooni);
  • geofix-sammus muudetud polügoonide siffer ja WRB: tuletatakse uuesti ainult nendele polügoonidele, transform-sammu parseri ja vastavustabelitega;
  • modelleeritud sügavused (zmx_model, z1_model–z4_model): jäävad assemble-sammus tühjaks, kui polügoonil ei ole ühtegi lõimisekihti, ning võetakse primmide järgi (40, 75 või 100 cm) turvasmuldadel, mille valemis turbakihi tüsedust ei ole.

Lahtised on veel järgmised parandused:

  • primmideta turvasmullad, mis on 0,3 ha või suuremad ja mille turbakihi tüsedust ei ole kirjeldatud (436 polügooni): need jäävad käsitsi ülevaatamiseks ja neid saab eksportida käsuga pixi run export-open-cases;
  • järvede, jõgede jms geomeetriaparandused (enne transform-sammu);
  • Pp-muldade geomeetriaparandused (uuid järgi, enne transform-sammu?).