Keri sisuni

Loimis — Mulla lõimise parser

Mis on Loimiste väli?

Lõimiste (loimis) väli kodeerib mulla profiili lõimiselist koostist kuni neljas sügavuskihis (eraldatud sümboliga /) ühe kompaktse sõnena. See kirjeldab mulla füüsikalist koostist – peeneselise ja koreselise osa esinemist ning nende muutumist sügavuse lõikes.

Lihtne näide:

l40-70/ls₂30/+ls₂

See loetakse kolmeks kihiks:

Kiht Tähistus Tähendus
1 l40-70 Liiv (l), tüsedus 40 kuni 70 cm
2 ls₂30 Keskmise liivsavi (ls₂), tüsedus 30 cm
3 +ls₂ Keskmine liivsavi, kihiseb (karbonaatne)

Tähistussüsteem

Lõimis (mulla peenes; ingl. k. fine earth)

Iga kihi domineerivat mulla materjali kirjeldatakse lõimise koodiga:

Kood Eestikeelne nimetus Rahvusvaheline klass
l liiv Sand
pl peenliiv Fine sand
sl saviliiv Loamy sand
ls liivsavi (ls1 - kerge liivsavi; ls2 - keskmine liivsavi; ls3 - raske liivsavi) Loam (ls1 - sandy loam; ls2 - loam; ls3 - clay loam)
s savi Clay
tsl tolmjas saviliiv Silty loamy sand
tls tolmjas liivsavi Silt loam
dk liivakivirähk Sandstone fragments

Mulla kores (ingl. k. coarse fragments, rock skeleton)

Kihis olevaid jämedaid fragmente kirjeldatakse koresuse koodiga:

Kood Eestikeelne nimetus Kirjeldus
kr kruus Mulla kores läbimõõduga 0,1 kuni 1 cm
r rähk Teravaservaline koresematerjal (ø 1–10 cm)
v veeris Ümardunud koresematerjal (ø 1–10 cm)
v° raudkiviveeris Ümardunud koresematerjal (ø 1–10 cm)
kb klibu Ümardunud servadega lapik koresematerjal (ø 1–10 cm)
ck kiltkivirähk Teravaservaline koresematerjal (ø 1–10 cm)
k paekivid (ø 10–20 cm)
k° raudkivid (ø 10–20 cm)
pk paeplaadid (ø üle 20 cm)
d liivakivi massiivne liivakivi
p paas Massiivne paekivi
lu lubisetted Lubjarikas pude materjal

Orgaaniline materjal (ingl. k. organic material)

Kood Eestikeelne nimetus Kirjeldus
th toorhuumus Toorhuumuse horisont
t₁ / t1 halvasti lagunenud turvas Lagunemisaste alla 25%
t₂ / t2 keskmiselt lagunenud turvas Lagunemisaste 25-45%
t₃ / t3 hästilagunenud turvas Lagunemisaste üle 45%

Koreselisuse astmed ₁–₅

Vahetult korese koodi järel olev alaindeks tähistab selle komponendi rohkust või intensiivsust skaalal 1 (nõrgalt koreseline ehk vähene esinemine) kuni 5 (väga tugevasti koreseline ehk domineeriv). Näiteks:

  • r₁ls — nõrgalt rähkne liivsav
  • r₃ls — tugevasti rähkne liivsavi
  • kb₃ls₂ — tugevasti klibune keskmine liivsavi

kr, p, d, lu, pk järel astmeid ei kasutata

Sügavusvahemikud

Sügavus märgitakse sentimeetrites üksikväärtusena või vahemikuna:

Tähistus Tähendus
l40 Liiv, tüsedus 40 cm
l40-70 Liiv, tüsedus 40 kuni 70 cm (arvutustes kasutatakse keskmist, 55 cm)
s(50-90) Savi, mille alumine piir on 50–90 cm sügavusel: sulgudes olev arv on kihi alumise piiri sügavus, mitte tüsedus, seega kihi tüsedust ei ole kirjeldatud
r₁ls₁20-30(35) Sulgudeta arv on tüsedus (25 cm); sulgudes olevat arvu ei kasutata
t₃>100, tüle100 Turvas tüsedusega üle 100 cm; kasutatakse väärtust 100 cm

Karbonaatsuse tähis

Sümbol + vahetult enne komponendi koodi tähendab, et materjal on karbonaatne (nt +ls = karbonaatne liivsavi). Koodi järel tähendab, et karbonaatne alates antud sügavusest (nt. s+70 = savi, kihiseb alates 70 cm sügavuselt).

Sümbol + tähistab alati karbonaatsust, mitte sügavust ega tüsedust:

Tähistus Tähendus
+ls₂ Karbonaatne liivsavi: + lõimise koodi ees määrab karbonaatsuse tunnuse (KARBn= 1)
sl50/ls₂+85 Karbonaatne alates 85 cm sügavusest, teises kihis: KARB2 = 1, KARB_Z2 = 85
sl+60-90 Karbonaatne 60–90 cm sügavusel: KARB1 = 1, KARB_Z1 = 60

Karbonaatseks loetakse kiht ka siis, kui selle koresematerjal on r (rähk), kb (klibu) või lu (lubisetted): KARBn= 1 ilma sügavuseta, nt sl30/r₃ls annab KARB2 = 1 ja KARB_Z2 = NaN. Kristalliinsed variandid r° ja kb° karbonaatsust ei määra.

Sümbolile + järgnev arv ei ole seega kihi tüsedus: kihil s+70 ei ole tüsedust kirjeldatud (Z on NaN, modelleeritud veergudes kehtivad mudeldajate reeglid).

Kihtide eraldaja

Kihte ühes mullaükuses eraldatakse sümboliga /. Ühe mullaüksuse kohta võib olla kuni neli kihti.


7-astmeline parsimisandmevoog

Kuna lõimise tähistus on keeruline ja toorandmed sisaldavad palju vigu, toimub parsimine seitsmes etapis:

  1. Normaliseerimine ja tükeldamine — rakendatakse vigade parandamise tabeleid, eemaldatakse sekundaarsed šifri märkused ja jagatakse sõne üksikuteks kihtideks.
  2. Sulgude parandamine — valideeritakse ja eemaldatakse sulgudes olevad numbrilised artefaktid.
  3. Grammatika testimine — proovitakse kümmet erinevat grammatika varianti (kattes kõik võimalikud koresuse, peenese ja turba järjestused) ning luuakse kanooniline normaliseeritud sõne.
  4. Taaskoostamine — normaliseeritud kihid pannakse uuesti kokku puhtaks, kaldkriipsudega eraldatud sõneks.
  5. Külastaja (Visitor) — rakendatakse struktureeritud puu-läbijat, et eraldada kõigi mullaosiste, nende koodide, astmete (alaindeksite), karbonaatsuse tähiste ja sügavusvahemike pesastatud sõnastik.
  6. Kihtide sügavused — loetakse sügavusinfo struktureeritud sõnastikust, et määrata kihtide arv ja iga kihi piiri sügavus ning sügavus, millest alates kiht on karbonaatne (sümbolile + järgnev arv).
  7. Lõimise fraktsioonid — otsitakse iga koostisosa koodi lõimise reeglite tabelist, et tuletada savi, tolmu, liiva ja koresuse protsendid ning määrata rahvusvaheline lõimiseklass.

Väljundväljad

Sügavuse ja kihtide kokkuvõte (11 väärtust)

Väli Tüüp Kirjeldus
nlayers int Kirjeldatud lõimisekihtide arv profiilis (1–4)
ZMX float või NaN Kirja pandud profiili kogusügavus (cm); NaN, kui midagi ei kirjeldatud
Z1 float või NaN 1. kihi alumine piir (cm); NaN, kui tüsedust ei kirjeldatud
Z2 float või NaN 2. kihi alumine piir (cm); NaN, kui kihte on vähem kui 2 või tüsedust ei kirjeldatud
Z3 float või NaN 3. kihi alumine piir (cm); NaN, kui kihte on vähem kui 3 või tüsedust ei kirjeldatud
Z4 float või NaN 4. kihi alumine piir (cm); NaN, kui kihte on vähem kui 4 või tüsedust ei kirjeldatud
zmx_model float või NaN Mudeldajatele — modelleeritud profiili kogusügavus; NaN ainult siis, kui polügoonil ei ole ühtegi kihti (nlayers = 0)
z1_model float või NaN Modelleeritud 1. kihi alumine piir (cm); NaN, kui polügoonil ei ole kihte
z2_model float või NaN Modelleeritud 2. kihi alumine piir (cm); 0, kui kihte on vähem kui 2; NaN, kui polügoonil ei ole kihte
z3_model float või NaN Modelleeritud 3. kihi alumine piir (cm); 0, kui kihte on vähem kui 3; NaN, kui polügoonil ei ole kihte
z4_model float või NaN Modelleeritud 4. kihi alumine piir (cm); 0, kui kihte on vähem kui 4; NaN, kui polügoonil ei ole kihte

Kihipõhine lõimis (×4 kihti, 36 väärtust + 1 diagnostiline)

Iga kihi numbri n kohta (1 kuni 4):

Väli Tüüp Kirjeldus
EST_TXTn str Eesti lõimise kood (nt sl, ls)
EST_CRSn str Koresuse ja koresuse astme koodid (nt r1, k, v); tühi, kui koresust pole
LXTYPEn str Rahvusvaheline lõimiseklass: SAND, LOAM, CLAY, PEAT, GRAVELS, …
CLAYn float Savi fraktsioon (0–100 %)
SILTn float Tolmu fraktsioon (0–100 %)
SANDn float Liiva fraktsioon (0–100 %)
ROCKn float Koresuse (kivimifraktsioonide) osa (0–100 %)
KARBn int Karbonaatsuse tunnus: väärtus 1, kui kiht on tähistatud karbonaatsena sümboliga + kas lõimise koodi ees (+ls₁) või sügavust näitava arvu ees (s+70), või kui kihi koresematerjal on r, kb või lu (r₂ls), vastasel juhul väärtus 0
KARB_Zn float või NaN Sügavus (cm), millest alates kiht on karbonaatne: sümbolile + järgnev arv (s+70 → 70; vahemiku sl+60-90 puhul väiksem arv, 60). NaN, kui valemis sellist sügavust ei ole, ka siis, kui KARBn on 1

Diagnostilised väljad

Väli Tüüp Kirjeldus
parse_ok_l bool True, kui kõik kihid õnnestus parsida. Kasutatakse kaardivaaturi veaülevaates koos parse_ok_s ja parse_ok_h veergudega.
parse_info str Parsimise olek: "successful", "empty_loimis", "partial_no_info", "parse_error"
has_no_info bool True, kui ühte või mitut kihti ei saanud parsida
loimis_grammar dict Täielik struktureeritud parsimistulemus (andmebaasis salvestatud, kuid ei kuvata kaardivaaturi hüpikaknas)
loimis_search dict Sisemine otsinguparameetrite tõmmis (andmebaasis salvestatud, kuid ei kuvata kaardivaaturi hüpikaknas)

NaN väärtused lõimise fraktsioonides

Kruusa- või koresuserikaste kihtide puhul (LXTYPE = "GRAVELS") ja orgaaniliste kihtide puhul (LXTYPE = "PEAT" või "HUMUS") on savi, tolmu ja liiva fraktsioonid NaN. Koresuse sisaldus märgitakse sel juhul väljas ROCK. Sellega tuleb kaalutud keskmiste arvutamisel arvestada.

Z1–Z4/ZMX: NULL tähendab puuduvat väärtust

Z1–Z4/ZMX on NaN (SQL NULL) nii siis, kui profiilis on vähem kihte (n > nlayers), kui ka siis, kui kiht on olemas, aga selle tüsedust ei ole kirjeldatud — nlayers ütleb, kumb neist kehtib, mitte väärtus ise.

Kui kihi tüsedus ei ole lähteandmetes kirjeldatud, ei arvutata puuduvat tüsedust nende väljade jaoks ning väärtuseks jääb 'NaN' (erinevalt nn EstSoil-EH käitumisest, kus jaotati puuduva tüseduse osa 100 cm baasilt võrdselt kihtide vahel, mistõttu nt v⁰₁ls/l andis 50 cm ja 50 cm, kuigi lähteväärtuses tüsedust üldse polnud).

Z1–Z4 on kumulatiivsed alumised piirid, seega üks teadmata kiht muudab ka kõik sügavamad piirid NaN-iks. ZMX summeerib ainult tegelikult kirja pandud tüsedused ja on NaN ainult siis, kui ühtegi kihti ei kirjeldatud.

zmx_model/z1_model–z4_model: mudeldajatele

Need taastavad nn EstSoil-EH käitumise: kirjeldamata kihi tüsedus jaotatakse ülejäänud sügavuse arvelt, seega v⁰₁ls/l annab z1_model=50, z2_model=100, kuigi Z1/Z2 on mõlemad NaN. Alati arvulised kuni nlayers-ini, sellest kaugemal 0; kõik viis on NaN (SQL NULL) ainult siis, kui polügoonil ei ole ühtegi kihti. Neid andmeid ei kasutata teaduslikus analüüsis ega lõimisefraktsioonide kaalumisel; selleks kasutatakse veerge Z1–Z4.

Turvasmuldadel (siffer_1 on AM, M, S või R koos primmidega), mille lõimise valem algab turbakihiga ilma tüseduseta, võetakse modelleeritud veergudes turbakihi tüsedus primmide järgi, mitte võrdse jaotuse alusel: üks primm 40 cm, kaks 75 cm, kolm 100 cm. Alumised kihid jagavad 100 cm-st üle jääva osa, seega M’ ja t/ls annab z1_model=40, z2_model=100. Reegel rakendatakse kaardi kokkupanemisel lõpliku sifri alusel (sh geomeetriaparandustega lisatud primmid) ega muuda kunagi veerge Z1–Z4.


Näide

Toores välja väärtus: "sl60/r₁l"

Kiht Märk Tähendus
1 sl60 Saviliiv (sl), tüsedus 60 cm
2 r₁l Nõrgalt rähkne liiv

Parsitud väljund (valitud väljad):

nlayers=2, ZMX=60, Z1=60, Z2=NaN
zmx_model=100, z1_model=60, z2_model=100
EST_TXT1="sl", LXTYPE1="LOAM",  CLAY1=15, SILT1=20, SAND1=65, ROCK1=0
EST_TXT2="l",  LXTYPE2="SAND",  CLAY2=4,  SILT2=6,  SAND2=90, ROCK2=5