Loimis — Mulla lõimise parser¶
Mis on Loimiste väli?¶
Lõimiste (loimis) väli kodeerib mulla profiili lõimiselist koostist kuni neljas sügavuskihis (eraldatud sümboliga /) ühe kompaktse sõnena. See kirjeldab mulla füüsikalist koostist – peeneselise ja koreselise osa esinemist ning nende muutumist sügavuse lõikes.
Lihtne näide:
l40-70/ls₂30/+ls₂
See loetakse kolmeks kihiks:
| Kiht | Tähistus | Tähendus |
|---|---|---|
| 1 | l40-70 |
Liiv (l), tüsedus 40 kuni 70 cm |
| 2 | ls₂30 |
Keskmise liivsavi (ls₂), tüsedus 30 cm |
| 3 | +ls₂ |
Keskmine liivsavi, kihiseb (karbonaatne) |
Tähistussüsteem¶
Lõimis (mulla peenes; ingl. k. fine earth)¶
Iga kihi domineerivat mulla materjali kirjeldatakse lõimise koodiga:
| Kood | Eestikeelne nimetus | Rahvusvaheline klass |
|---|---|---|
l |
liiv | Sand |
pl |
peenliiv | Fine sand |
sl |
saviliiv | Loamy sand |
ls |
liivsavi (ls1 - kerge liivsavi; ls2 - keskmine liivsavi; ls3 - raske liivsavi) | Loam (ls1 - sandy loam; ls2 - loam; ls3 - clay loam) |
s |
savi | Clay |
tsl |
tolmjas saviliiv | Silty loamy sand |
tls |
tolmjas liivsavi | Silt loam |
dk |
liivakivirähk | Sandstone fragments |
Mulla kores (ingl. k. coarse fragments, rock skeleton)¶
Kihis olevaid jämedaid fragmente kirjeldatakse koresuse koodiga:
| Kood | Eestikeelne nimetus | Kirjeldus |
|---|---|---|
kr |
kruus | Mulla kores läbimõõduga 0,1 kuni 1 cm |
r |
rähk | Teravaservaline koresematerjal (ø 1–10 cm) |
v |
veeris | Ümardunud koresematerjal (ø 1–10 cm) |
v° |
raudkiviveeris | Ümardunud koresematerjal (ø 1–10 cm) |
kb |
klibu | Ümardunud servadega lapik koresematerjal (ø 1–10 cm) |
ck |
kiltkivirähk | Teravaservaline koresematerjal (ø 1–10 cm) |
k |
paekivid | (ø 10–20 cm) |
k° |
raudkivid | (ø 10–20 cm) |
pk |
paeplaadid | (ø üle 20 cm) |
d |
liivakivi | massiivne liivakivi |
p |
paas | Massiivne paekivi |
lu |
lubisetted | Lubjarikas pude materjal |
Orgaaniline materjal (ingl. k. organic material)¶
| Kood | Eestikeelne nimetus | Kirjeldus |
|---|---|---|
th |
toorhuumus | Toorhuumuse horisont |
t₁ / t1 |
halvasti lagunenud turvas | Lagunemisaste alla 25% |
t₂ / t2 |
keskmiselt lagunenud turvas | Lagunemisaste 25-45% |
t₃ / t3 |
hästilagunenud turvas | Lagunemisaste üle 45% |
Koreselisuse astmed ₁–₅¶
Vahetult korese koodi järel olev alaindeks tähistab selle komponendi rohkust või intensiivsust skaalal 1 (nõrgalt koreseline ehk vähene esinemine) kuni 5 (väga tugevasti koreseline ehk domineeriv). Näiteks:
r₁ls— nõrgalt rähkne liivsavr₃ls— tugevasti rähkne liivsavikb₃ls₂— tugevasti klibune keskmine liivsavi
kr, p, d, lu, pk järel astmeid ei kasutata
Sügavusvahemikud¶
Sügavus märgitakse sentimeetrites üksikväärtusena või vahemikuna:
| Tähistus | Tähendus |
|---|---|
l40 |
Liiv, tüsedus 40 cm |
l40-70 |
Liiv, tüsedus 40 kuni 70 cm (arvutustes kasutatakse keskmist, 55 cm) |
s(50-90) |
Savi, mille alumine piir on 50–90 cm sügavusel: sulgudes olev arv on kihi alumise piiri sügavus, mitte tüsedus, seega kihi tüsedust ei ole kirjeldatud |
r₁ls₁20-30(35) |
Sulgudeta arv on tüsedus (25 cm); sulgudes olevat arvu ei kasutata |
t₃>100, tüle100 |
Turvas tüsedusega üle 100 cm; kasutatakse väärtust 100 cm |
Karbonaatsuse tähis¶
Sümbol + vahetult enne komponendi koodi tähendab, et materjal on karbonaatne (nt +ls = karbonaatne liivsavi). Koodi järel tähendab, et karbonaatne alates antud sügavusest (nt. s+70 = savi, kihiseb alates 70 cm sügavuselt).
Sümbol + tähistab alati karbonaatsust, mitte sügavust ega tüsedust:
| Tähistus | Tähendus |
|---|---|
+ls₂ |
Karbonaatne liivsavi: + lõimise koodi ees määrab karbonaatsuse tunnuse (KARBn= 1) |
sl50/ls₂+85 |
Karbonaatne alates 85 cm sügavusest, teises kihis: KARB2 = 1, KARB_Z2 = 85 |
sl+60-90 |
Karbonaatne 60–90 cm sügavusel: KARB1 = 1, KARB_Z1 = 60 |
Karbonaatseks loetakse kiht ka siis, kui selle koresematerjal on r (rähk),
kb (klibu) või lu (lubisetted): KARBn= 1 ilma sügavuseta,
nt sl30/r₃ls annab KARB2 = 1 ja KARB_Z2 = NaN. Kristalliinsed variandid
r° ja kb° karbonaatsust ei määra.
Sümbolile + järgnev arv ei ole seega kihi tüsedus: kihil s+70 ei ole tüsedust kirjeldatud (Z on NaN, modelleeritud veergudes kehtivad mudeldajate reeglid).
Kihtide eraldaja¶
Kihte ühes mullaükuses eraldatakse sümboliga /. Ühe mullaüksuse kohta võib olla kuni neli kihti.
7-astmeline parsimisandmevoog¶
Kuna lõimise tähistus on keeruline ja toorandmed sisaldavad palju vigu, toimub parsimine seitsmes etapis:
- Normaliseerimine ja tükeldamine — rakendatakse vigade parandamise tabeleid, eemaldatakse sekundaarsed šifri märkused ja jagatakse sõne üksikuteks kihtideks.
- Sulgude parandamine — valideeritakse ja eemaldatakse sulgudes olevad numbrilised artefaktid.
- Grammatika testimine — proovitakse kümmet erinevat grammatika varianti (kattes kõik võimalikud koresuse, peenese ja turba järjestused) ning luuakse kanooniline normaliseeritud sõne.
- Taaskoostamine — normaliseeritud kihid pannakse uuesti kokku puhtaks, kaldkriipsudega eraldatud sõneks.
- Külastaja (Visitor) — rakendatakse struktureeritud puu-läbijat, et eraldada kõigi mullaosiste, nende koodide, astmete (alaindeksite), karbonaatsuse tähiste ja sügavusvahemike pesastatud sõnastik.
- Kihtide sügavused — loetakse sügavusinfo struktureeritud sõnastikust, et määrata kihtide arv ja iga kihi piiri sügavus ning sügavus, millest alates kiht on karbonaatne (sümbolile
+järgnev arv). - Lõimise fraktsioonid — otsitakse iga koostisosa koodi lõimise reeglite tabelist, et tuletada savi, tolmu, liiva ja koresuse protsendid ning määrata rahvusvaheline lõimiseklass.
Väljundväljad¶
Sügavuse ja kihtide kokkuvõte (11 väärtust)¶
| Väli | Tüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
nlayers |
int | Kirjeldatud lõimisekihtide arv profiilis (1–4) |
ZMX |
float või NaN | Kirja pandud profiili kogusügavus (cm); NaN, kui midagi ei kirjeldatud |
Z1 |
float või NaN | 1. kihi alumine piir (cm); NaN, kui tüsedust ei kirjeldatud |
Z2 |
float või NaN | 2. kihi alumine piir (cm); NaN, kui kihte on vähem kui 2 või tüsedust ei kirjeldatud |
Z3 |
float või NaN | 3. kihi alumine piir (cm); NaN, kui kihte on vähem kui 3 või tüsedust ei kirjeldatud |
Z4 |
float või NaN | 4. kihi alumine piir (cm); NaN, kui kihte on vähem kui 4 või tüsedust ei kirjeldatud |
zmx_model |
float või NaN | Mudeldajatele — modelleeritud profiili kogusügavus; NaN ainult siis, kui polügoonil ei ole ühtegi kihti (nlayers = 0) |
z1_model |
float või NaN | Modelleeritud 1. kihi alumine piir (cm); NaN, kui polügoonil ei ole kihte |
z2_model |
float või NaN | Modelleeritud 2. kihi alumine piir (cm); 0, kui kihte on vähem kui 2; NaN, kui polügoonil ei ole kihte |
z3_model |
float või NaN | Modelleeritud 3. kihi alumine piir (cm); 0, kui kihte on vähem kui 3; NaN, kui polügoonil ei ole kihte |
z4_model |
float või NaN | Modelleeritud 4. kihi alumine piir (cm); 0, kui kihte on vähem kui 4; NaN, kui polügoonil ei ole kihte |
Kihipõhine lõimis (×4 kihti, 36 väärtust + 1 diagnostiline)¶
Iga kihi numbri n kohta (1 kuni 4):
| Väli | Tüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
EST_TXTn |
str | Eesti lõimise kood (nt sl, ls) |
EST_CRSn |
str | Koresuse ja koresuse astme koodid (nt r1, k, v); tühi, kui koresust pole |
LXTYPEn |
str | Rahvusvaheline lõimiseklass: SAND, LOAM, CLAY, PEAT, GRAVELS, … |
CLAYn |
float | Savi fraktsioon (0–100 %) |
SILTn |
float | Tolmu fraktsioon (0–100 %) |
SANDn |
float | Liiva fraktsioon (0–100 %) |
ROCKn |
float | Koresuse (kivimifraktsioonide) osa (0–100 %) |
KARBn |
int | Karbonaatsuse tunnus: väärtus 1, kui kiht on tähistatud karbonaatsena sümboliga + kas lõimise koodi ees (+ls₁) või sügavust näitava arvu ees (s+70), või kui kihi koresematerjal on r, kb või lu (r₂ls), vastasel juhul väärtus 0 |
KARB_Zn |
float või NaN | Sügavus (cm), millest alates kiht on karbonaatne: sümbolile + järgnev arv (s+70 → 70; vahemiku sl+60-90 puhul väiksem arv, 60). NaN, kui valemis sellist sügavust ei ole, ka siis, kui KARBn on 1 |
Diagnostilised väljad¶
| Väli | Tüüp | Kirjeldus |
|---|---|---|
parse_ok_l |
bool | True, kui kõik kihid õnnestus parsida. Kasutatakse kaardivaaturi veaülevaates koos parse_ok_s ja parse_ok_h veergudega. |
parse_info |
str | Parsimise olek: "successful", "empty_loimis", "partial_no_info", "parse_error" |
has_no_info |
bool | True, kui ühte või mitut kihti ei saanud parsida |
loimis_grammar |
dict | Täielik struktureeritud parsimistulemus (andmebaasis salvestatud, kuid ei kuvata kaardivaaturi hüpikaknas) |
loimis_search |
dict | Sisemine otsinguparameetrite tõmmis (andmebaasis salvestatud, kuid ei kuvata kaardivaaturi hüpikaknas) |
NaN väärtused lõimise fraktsioonides
Kruusa- või koresuserikaste kihtide puhul (LXTYPE = "GRAVELS") ja orgaaniliste kihtide puhul (LXTYPE = "PEAT" või "HUMUS") on savi, tolmu ja liiva fraktsioonid NaN. Koresuse sisaldus märgitakse sel juhul väljas ROCK. Sellega tuleb kaalutud keskmiste arvutamisel arvestada.
Z1–Z4/ZMX: NULL tähendab puuduvat väärtust
Z1–Z4/ZMX on NaN (SQL NULL) nii siis, kui profiilis on vähem kihte (n > nlayers), kui ka siis, kui kiht on olemas, aga selle tüsedust ei ole kirjeldatud — nlayers ütleb, kumb neist kehtib, mitte väärtus ise.
Kui kihi tüsedus ei ole lähteandmetes kirjeldatud, ei arvutata puuduvat tüsedust nende väljade jaoks ning väärtuseks jääb 'NaN' (erinevalt nn EstSoil-EH käitumisest, kus jaotati puuduva tüseduse osa 100 cm baasilt võrdselt kihtide vahel, mistõttu nt v⁰₁ls/l andis 50 cm ja 50 cm, kuigi lähteväärtuses tüsedust üldse polnud).
Z1–Z4 on kumulatiivsed alumised piirid, seega üks teadmata kiht muudab ka kõik sügavamad piirid NaN-iks. ZMX summeerib ainult tegelikult kirja pandud tüsedused ja on NaN ainult siis, kui ühtegi kihti ei kirjeldatud.
zmx_model/z1_model–z4_model: mudeldajatele
Need taastavad nn EstSoil-EH käitumise: kirjeldamata kihi tüsedus jaotatakse ülejäänud sügavuse arvelt, seega v⁰₁ls/l annab z1_model=50, z2_model=100, kuigi Z1/Z2 on mõlemad NaN. Alati arvulised kuni nlayers-ini, sellest kaugemal 0; kõik viis on NaN (SQL NULL) ainult siis, kui polügoonil ei ole ühtegi kihti. Neid andmeid ei kasutata teaduslikus analüüsis ega lõimisefraktsioonide kaalumisel; selleks kasutatakse veerge Z1–Z4.
Turvasmuldadel (siffer_1 on AM, M, S või R koos primmidega), mille lõimise valem algab turbakihiga ilma tüseduseta, võetakse modelleeritud veergudes turbakihi tüsedus primmide järgi, mitte võrdse jaotuse alusel: üks primm 40 cm, kaks 75 cm, kolm 100 cm. Alumised kihid jagavad 100 cm-st üle jääva osa, seega M’ ja t/ls annab z1_model=40, z2_model=100. Reegel rakendatakse kaardi kokkupanemisel lõpliku sifri alusel (sh geomeetriaparandustega lisatud primmid) ega muuda kunagi veerge Z1–Z4.
Näide¶
Toores välja väärtus: "sl60/r₁l"
| Kiht | Märk | Tähendus |
|---|---|---|
| 1 | sl60 |
Saviliiv (sl), tüsedus 60 cm |
| 2 | r₁l |
Nõrgalt rähkne liiv |
Parsitud väljund (valitud väljad):
nlayers=2, ZMX=60, Z1=60, Z2=NaN
zmx_model=100, z1_model=60, z2_model=100
EST_TXT1="sl", LXTYPE1="LOAM", CLAY1=15, SILT1=20, SAND1=65, ROCK1=0
EST_TXT2="l", LXTYPE2="SAND", CLAY2=4, SILT2=6, SAND2=90, ROCK2=5