Mullastikukaardi atribuutide parandamise reeglid¶
Otsustatud reeglid¶
Siffer¶
1) Ära kaotada veerus Siffer, Sif1-4 kõik sulgudes olevad araabianumbrid, mis tähistavad erosiooniohtlikkust. Näiteks:
Näide1: LP(4) → LP
Näide2: E2k(1) → Ek
Näide3: C(1) → C
2) nõrk erosioon ehk "e" säilib kirjes. Nt LPe säilib täielikult
3) Primmidega sifrites on alati primm ennem kui indeksid või täiendid. Näide:
Mõ' → "M'õ"
Sal''' → S´´´al
4) Tarnad: kui kraavitust pole ja tarn on siis muuta siffer → M' (hiljem saab veekogud eraldi kaardikihiga välja lõigata)
5) "kh" määrata "Kh", kuid saab ka eraldi üle vaadata
6) C jäävad alles, kõik tuleb käsitsi läbi vaadata
7) Siffer "D(g)" ehk gleistumistunnustega muld jääb samaks ehk "D(g)", kui oleks Dg siis oleks gleistunud deluviaalmullaga tegu ehk (g) ja g on alati asjakohase tähendusega
8) "D;E2o;I" on lahti kirjutatult 3 lahtris ehk kahesest mullakompleksist tekib 3 → "D", "Eo" ja "EI"
9) Kui "DG", "M'" sifrina määratud allikate kaardikihil, saaks sifrina kirjutada "DGal", "M'al" Võrrelda allika kaardikihti mullastikukaardiga, et kas "al" on mullastikukaardil kirjas ja vastupidi kus ta puudu on.
10) kus erodeeritud muldadel on viis mullatüüpi, seal jätame neli – viimane mullatüüp lähtuvalt neljanda esimesest tüübist (nt "...E2k;I" "jääb E2k")
Näide: "E2Ik" → "EI" ja "Ek"
Näide: "E2k,o" → "Ek" ja "Eo"
Näide: "E2o(3)(g)" → "Eo(g)"
Eraldi väljavõte (väljavõte koos lõimisega) ehk EI allu reeglitele: M, AM, S, R kui on primm puudu, et teada saada mis primm tuleb; samasse faili nt kus kõik väikesed tähed šifris
11) additional notes:
Tarnfor review GPKGM R Snot automatically makeM'D;E2;3I->D;EID;E2o->D;EoD;E2o;I->D;Eo;EIspecial märkE3;2k;o->Ek;Eo
Lõimis¶
1) "sl1", "sl2", "sl3" ei saa olla. Ei otsustatud ühises lähenemises! Ilmselt lähevad mingid proovid lõimise analüüsimisele, et teada saada kas on reeglipärane viga või juhuslik - Loimis 'sl' with number technically NO -> find review (v⁰₁sl₂80/v₁ls₂) - 'l' numbriga probably mostly 't' -> turvastununed siffridega check
2) M (k.a. AM, S, R, T) muldadel lõimis "l260/ls1" ei saa õige olla. "l2" tuleb siin ilmselt määrata kui "t2". Sellised tuleks eraldi uuid alusel kaardilt üle vaadata. Vaatame eraldi turvastunud mullad ja lõimised, mis kokku ei lähe.
3) muuta lahtrite nimetus ja kirjeldus, et ei tekiks väärarusaama et on tüseduse algus ja lõpp vaid et tüsedus varieerub mullakontuuri sees, ettepanek muuta min ja max
Huumus¶
1) huumuse valemis on erinevad mulla tüübid eraldatud tühikuga, selle asemel lisame kooloni
- "+" tähendab "kihid" mulla peale
Selgitused ja dekodeerimised¶
Siffer¶
Dekodeeritud tabeli tähistused ja selgitused:
| Tähis | Selgitus |
|---|---|
| tüüpA | kontuuri esimene mullaliik |
| tüüpB | kontuuri teine mullaliik |
| tüüpC | kontuuri kolmas mullaliik |
| tüüpD | kontuuri neljas mullaliik |
Märkus: Käesolevas dokumendis kasutatakse termineid tüüpA kuni tüüpD. Andmebaasis ja parseri väljundis vastavad neile veerud
siffer_1kunisiffer_4.
Teha¶
- Kui puuduvad primmid nt M, S, R, siis need eraldi seleteerida ja väga õhuke ("'"), õhuke ("''"), sügav ("'''") edaspidise analüüsiga määrata
- Kui sifrid on lahti kirjutatud, siis üle vaadata nt Dg 70% ja Dg 30%, siis jääb Dg 100%
- Kvaliteedi kontroll peale lahti kodeerimist, et kas siffer veerus on sulud ja semikoolonid õigesti kasutatud ehk kas osatähtused lähevad kokku sulgude ja semikooloni kasutamisega igal pool, vajadusel kohandada.
- Otsida üles kompleksid, millel ei ole osatähtsust ja püüda määrata.
Näide¶
| Tähistus | Siffer | Dekodeering |
|---|---|---|
| tüüpA | LkI D(4) Dg DG | LkI |
| tüüpB | LkI D(4) Dg DG | D |
| tüüpC | LkI D(4) Dg DG | Dg |
| tüüpD | LkI D(4) Dg DG | DG |
- *tüüpA, tüüpB, tüüpC, tüüpD jagamine sõltumata kas Sifris on need eraldatud tühikuga, semikooloniga või sulgudega
- * Kui on Ko;Kog eraldatud muld (ehk semikooloniga), siis on teise komponendi osatähtsus 20–50%. AGA kui on Ko(Kog) eraldatud muld (ehk eraldatud sulgudega), siis on teise komponendi osatähtsus 10–20%.
Märkus: Siin kasutatud tüüpA…tüüpD vastavad andmebaasi veergudele
siffer_1…siffer_4.
Lõimis¶
Lõimise valemis on võimalik eristada:
1) lõimist ja selle tüseduse varieeruvust; kui on märgitud ainult üks number, tähistab see lõimise tüseduse keskmist; erinevad kihid on eraldatud kaldkriipsuga ("/") 2) kores ja koresuse aste mahuprotsendi alusel; 3) kihisemine, selle algus ja lõpp (kui on märgitud vaid üks number, paigutatakse see algusveergu). Kihisemist tähistatakse "+" märgiga ning kirjeldatakse kihi number, milles esineb.
1. Lõimise tähistused¶
| Tähis | Nimetus |
|---|---|
l |
liiv |
pl |
peenliiv |
plsl |
peenliivakas saviliiv |
sl |
saviliiv |
tsl |
tolmjas saviliiv |
dk |
liivakivirähk |
ls1 |
kerge liivsavi |
ls2 |
keskmine liivsavi |
ls3 |
raske liivsavi |
tls |
tolmjas liivsavi |
s |
savi |
t, t1, t2, t3 |
halvasti…hästi lagunenud turvas |
tl, tpl, tsl, tls1, tls2, tls3 |
tolmjas liiv jne |
2. Koresuse ja selle tähistamine ning mahuprotsendi kasutamine¶
| Nr | Mulla kores | Lühend | Mahuprotsent kasutusel |
|---|---|---|---|
| 1 | Kruus | kr |
Ei |
| 2 | Rähk | r |
Jah |
| 3 | Paeveeris | v |
Jah |
| 4 | Raudkiviveeris | v⁰ |
Jah |
| 5 | Klibu | kb |
Jah |
| 6 | Kiltkivirähk | ck |
Jah |
| 7 | Paekivid | k |
Jah |
| 8 | Raudkivid | k⁰ |
Jah |
| 9 | Paeplaadid | pk |
Ei |
| 10 | Paas | p |
Ei |
| 11 | Liivakivi | d |
Ei |
| 12 | Lubisetted | lu |
Ei |
3. Koresuse astme (ehk mahuprotsendi) tähistamine nr-d 1…5¶
| Nr | Tähistus mullakaardil |
|---|---|
| 1 | r1…k°1 |
| 2 | r2…k°2 |
| 3 | r3…k°3 |
| 4 | r4…k°4 |
| 5 | r5…k°5 |
| — | r…k° |
*millel astmeid ei ole märgitud, jätamegi astmeta
DEKODEERITUD LÕIMISE TABELI KIRJED JA NÄITED ERALDI EXCELIS: ("Dekod_veergude tähistused_selgitused2")
Huumus¶
Huumuse valemis on võimalik eristada:
1) huumushorisondi tüüp (h - huumus või th - toorhuumus) ja tüsedus cm-tes (tüseduse algus ja/või lõpp) 2) Turba ja metsakõdu lagunemisaste (nr. 1, 2, 3 või t1, t2, t3) ja tüsedus cm-tes
Reeglid:
1) huumuse esinemisel tuleb lisada tähistus "h"; toorhuumus on valemis tähistatud "th" 2) Sif1, Sif2, Sif3 ja Sif4 huumusevalemid on üksteisest eraldatud tühikuga 3) Turba lagunemisastmed t1, t2, t3 (üksikutel juhtudel võib olla tähistuseks t) 4) Metsakõdu lagunemisastmed 1, 2, 3 5) Kõdu tüsedus võib olla maksimaalselt 10 cm; üle 10 cm tüsedus on turvas, toorhuumus (th) või huumus (h) 6) Alaindeksitega tähistatult on kindlasti tegemist kõduga 7) "+" märk tähistab erinevaid kõdukihte huumuse valemis
*edaspidise töö tulemusel leitakse kõduhorisontide alguse ja lõpu alusel selle keskmine
DEKODEERITUD HUUMUSE TABELI KIRJED JA NÄITED ERALDI EXCELIS: ("Dekod_veergude tähistused_selgitused2")